KAUNISTAMAS: Koplimäe talu perenaise Marju Müüri juhendamisel kaunistasid piparkooke (vasakult) Delary Uussaar, Markus Marek Aavik ja Aleksandra Peeters. Foto: Tõnu Veldre

Eile hommikul oli Kuressaare Pargi lasteaed päris piparkoogilõhnaline. Pole ka ime, sest lasteaia Mõmmi ja Liblika rühma lapsed olid ette võtnud suure piparkoogiteo.

Kui Saarte Hääl lasteaeda jõudis, olid Mõmmi rühma 6–7-aastased poisid ja tüdrukud laari omavalmistatud piparkooke juba ära kaunistanud. Samas saabus rühma juba uus kandikutäis, mis samuti kaunistamist vajas. Küsimus, kes soovib veel piparkooke kaunistada, sai lastelt kohe ühehäälse vastuse: “Mina!”

Lasteaia direktori Riina Saare sõnutsi ei öelnud ükski laps piparkookide vormimisele ja kaunistamisele ei. Jõulupräänikute valmistamist õpetas Koplimäe talu perenaine Marju Müür. “Kohe on näha, kuidas keegi tainast rullis. Mõnel on piparkoogid paksemad, mõnel õhemad,” naeris direktor Saar.

Kui mõmmidel koogid tehtud, oli kord liblikate käes ning sama töö läks taas uue hooga lahti. “Praegu on see kõige magusam aeg käes, jõuluaeg. Päkapikk toob ju kogu aeg midagi ja nüüd saab piparkooke ka. Nii põnev aeg laste jaoks,” tähendas Riina Saar.

Marju Müür ütles, et lasteaias on ta tegelikult tänu ühele projektile. Sellel on pikk ja keerukas nimi, aga lihtsamalt öeldes on tegu mahetoidu tutvustamisega.

“Eelmisel aastal käisin näiteks tatraküpsiseid tegemas, nüüd on siis speltajahust piparkoogid,” rääkis Müür. “Ja lapsed on nii toredad, kõigile väga meeldib, kõik on väga hakkamas,” kinnitas ta. Tavalisel ja spelta-piparkoogil on see vahe, et viimane on lihtsalt tervislikum, selgitas Marju Müür. “Nendes töötubades räägime lastele natukene ka tervislikust toidust, et speltajahu on tervislikum kui tavaline valge nisujahu. Ja lapsed on väga asjalikud, kodus õpetavad nad ka oma vanemaid ses osas.”

Kõigele lisaks said piparkoogid ka tervisliku võõba. Selle valmistamiseks kasutati näiteks mustikapulbrit, ei mingeid tehislikke toiduvärve.

KURB VAATEPILT: Madala talumaja keskmine osa oli täielikult põlenud. Katus puudub kogu hoonel. Foto: Irina Mägi

Eile mõni minut pärast südaööd said päästjad teate, et Pöide vallas Kõrkvere külas põleb puidust talumaja kõrge leegiga ja katus on juba sisse kukkunud.

Päästjad kustutasid tulekahju. Tules hävisid Mui talu elumaja katus ja hoone laudapoolne osa, eluruumid jäid tulest puutumata. Inimesi majas ei olnud.

Süttis lühisest?

Põlenud maja uudistanud naiste arvates võis põlengu põhjustaja olla elektrikilp. Tõepoolest – maja välisukse kõrval olnud metallist elektrikilbist läks üles laienev põlemisjälg.

Hommikul oli tulekahjukohal käinud ka menetleja, kes polevat aga tulekahju põhjuste kohta midagi öelnud. Maja peremees on juba mitu kuud Norras tööl ja pidi koju tulema jõuludeks.

Kõrkvere on endine kaluriküla. Enne sõda oli siin 24 talu. Enamik maju on siiamaani alles, aga kasutusel vaid suvilatena. Selles suhtes läks naiste sõnul seekord hästi, sest tuulega oleks kahjutuli võinud kanduda ka teistele majadele.

Naabermajas elava noormehe sõnul kuulis ta kesköö paiku, et keegi mängiks nagu väljas paugutajatega. Ta oli veel mõelnud, et natuke imelik aeg selliseks tegevuseks, ja läks välja vaatama. Naabermaja katus põles juba paari ruutmeetri ulatuses.

Sellal kui naaber helistas numbrile 112, oli juba pool katust leekides. Tema sõnul põles maja kummaliselt, sest elumaja alumine osa jäi tulest puutumata, aga kogu katus ja suurem osa laudast põles ära.

Naabermajas elav Endrik Kula sugulane, kes vahepeal koju jõudnud oli, lõi kaht kätt kokku, öeldes, et nii kurba vaatepilti poleks ta küll näha oodanud. Tema teada oli Endriku elektrikust isa just paar päeva tagasi maja elektrisüsteemi kohendanud. Tühja kuudi kohta maja juures teadis ta öelda, et koer pidi olema ühes teises peres hoiul.

Vald aitab

Pöide vallavanem Andres Hanso ütles, et käis hommikul põlengukohta vaatamas. “Eks me toeta noort inimest jõudumööda, aga selle otsustab volikogu,” sõnas ta.

1978. aastal põles Reina külas maha Andres Hanso oma maja. Siis aitasid teda rahaliselt täiesti võhivõõrad inimesed, et saaks uue maja ehitada.

“Mõni andis 25 rubla, mõni isegi sajalise,” meenutas vallavanem. Tema teada oli Endrik Kula eile lõuna ajal juba Rootsis ja peaks täna lõunaks koju jõudma. Kõigepealt tuleks hoone katus veekindla kattega katta, et kustutusveest rikutud maja päriselt läbi ei vettiks.

Vallavanem palus avaldada ajalehes Endrik Kula kontonumbri 1107187870. “Eks see saarlaste elu ole selline, et muidu naaber naabrit ei tunne, aga õnnetuse korral tullakse üksteisele ikka appi,” sõnas Hanso.

Eelmine suur tulekahju oli Kõrkveres kümmekond aastat tagasi, kui teadmata põhjustel põles maha kõrvalasuv Uuelu talu, mis nüüdseks on taas üles ehitatud.

Eile hommikul toimus Kuressaare Vanalinna kooli ja Kuressaare gümnaasiumi juures politseioperatsioon, mille käigus kontrolliti eelkõige seda, kas õpilased ikka helkureid kannavad, aga üle vaadati ka nende jalgrataste tehniline seisukord.

“17 jalakäijal puudus helkur ja 18 jalgratturi rattal ei põlenud tuled või siis sõitis rattur kiivrita,” ütles Kuressaare politseijaoskonna piirkonnavanem Aare Allik.

Tema sõnul teavitati kõikidest reeglite rikkujatest nende vanemaid ning ühtegi väärteomenetlust ei alustatud. Taolist kontrollimist on plaanis jätkata vähemalt kuni lume mahatulekuni.

Politseile teeb muret, et lapsevanemad ei kontrolli, millise jalgrattaga lapsed pimedal ajal ringi sõidavad ja kas neil on ikka helkur olemas.

Saare maavanema korralduse alusel võõrandatakse avalikul kirjalikul enampakkumisel Saare maakonnas kolm kinnistut, üks neist Muhus, kaks Kaarma vallas.

Muhus Kallaste külas asuv Lodjapuu kinnistu on 2,50 ha suur ja selle alghind oli 1792 eurot. Kaarma vallas Hübja külas asuv Mere kinnistu on 1,76 ha suurune ja alghinnaga 1472 eurot. Hakjala külas asuv 5,2 ha suurune Arumäe kinnistu oli enampakkumisel alghinnaga 3008 eurot.

Eile pärastlõunal kukkus avaliku enampakkumise tähtaeg. Saare maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja asetäitja maaküsimustes Merike Toose ütles Saarte Häälele, et pakkumisi laekus mainituist kahele maaüksusele: Lodjapuu kinnistule Muhus ja Arumäe kinnistule Kaarma vallas. “Arumäele tuli seitse pakkumist ja Lodjapuule neli pakkumist,” sõnas Toose.

Hindu ja omanikke Toose eile ei avaldanud, viidates seejuures, et eile polnud pakkumisi Saare maavanema Kaido Kaasiku korraldusega veel ka kinnitatud.

Saare maakonnale selleks jahihooajaks eraldatud kahest hundilaskmisloast on järel üks, sest möödunud laupäeval laskis Lümanda jahiseltsi noor liige Reigo Toompuu maha suure isahundi.

Lümanda jahiseltsi juhatuse esimees Jalmar Raud rääkis, et noor jahimees Toompuu märkas laupäeva varahommikul hämaras Koimla küla suurel heinamaal kolme hunti, kellest üks pärast kaht lasku maha jäi.

Keskkonnaameti jahinduse spetsialist Ivar Marlen ütles, et sel aastal on Saare maakonnas kütitud kuus hunti, kellest viis lasti kõik väljaspool jahihooaega eriloaga. Sel jahihooajal on saarlastel luba veel ühe hundi laskmiseks.

Varastati mantel

1. detsembri öösel varastati Kuressaares Tallinna tänaval asuvast toitlustusasutusest mantel. Tekitatud kahju on 170 eurot. Algatatud on kriminaalmenetlus.

Vallamajja toodi signaalraketid

Kolmapäeval kell 11.10 said demineerijad kutse Kuressaarde Marientali teele, kust teatati, et Kaarma valla töötaja kätte on toodud vanad signaalraketid. Tegemist oli üheksa aegumistähtaja ületanud signaalraketiga, mis olid heas seisukorras ja tavakäsitsemisel endast valla töötajale ohtu ei kujutanud. Demineerijad hävitasid raketid.

Sead tuhnisid välja kolm miini

Teisipäeval käisid Lääne-Eesti pommigrupi demineerijad Salme vallas Rahuste külas, kus inimene oli metsas jalutades leidnud metssigade tuhnimispaigast kolm 82-millimeetrist Vene miinipildujamiini. Demineerijad hävitasid miinid leiukohas.

Kolmapäeval kell 23.30 juhtus liiklusõnnetus Kuressaare ringtee 1. kilomeetril. “Sõiduauto Mitsubishi, mida juhtis 19-aastane noormees, sõitis sirgel teelõigul Roomassaare poole ja kaotas juhitavuse ning paiskus paremale poole teelt välja,” teatas politsei pressiesindaja Hedy Tammeleht.

Kuressaare haiglasse toimetati juhi kõrval istunud 17-aastane tütarlaps ja tema taga istunud 18-aastane noormees. Mõlemad lubati pärast esmaabi kodusele ravile.

“Juht omas juhtimisõigust, oli kaine ja kõik sõidukis viibivad isikud olid turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud,” ütles pressiesindaja.

Tänasel Kärla valla lipupeol antakse kätte ka valla traditsioonilised preemiad. Teisipäeval avaldas Saarte Hääl selle kohta uudise, millele tuli vastukaja küsimusena, miks antakse preemiaid kogu aeg ühtedele ja samadele inimestele.

Asja uurimisel selgus, et kultuuripreemia saaja Ülle Vallaste ja spordipreemia pälvinud Raivo Uus on tõepoolest ka varem preemiasaajad olnud. Lisaks kuuluvad mõlemad vallavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni, kes kandidaatide seast tublimad välja sõelub ja volikogule kinnitamiseks esitab. Ka seekord oli mõlema preemia puhul kandidaate rohkem.

Haridus- ja kultuurikomisjoni esimees Villi Pihl ütles Saarte Häälele, et spordipreemiale oli kolm ja kultuuripreemiale kaks kandidaati. Selles, et valituiks osutusid Uus ja Vallaste, Pihl oma sõnul mingit vastuolu ei näe.
Preemiate statuut ütleb, et tunnustust ei tohi ühele ja samale isikule anda kolme aasta jooksul.

“Raivo Uus sai preemia 2008. aastal. Vahepeal on Kärla spordielus nii mõndagi toimunud. Ülle Vallaste sai stipendiumi 1999. aastal,” selgitas Villi Pihl. “Tegemist ei ole elutöö preemiaga, vaid preemiasaajaid tunnustatakse lähiminevikus tehtu eest.”

Komisjon teeb Pihli sõnul otsuse salajasel hääletusel. Preemiasaajad ise otsuse tegemisele eelnenud arutelus ja hääletusel ei osalenud. “Hääletustulemused olid sellised. Mitte küll ühehäälselt, kuid siiski veenva ülekaaluga,” ütles Pihl.

Novembrikuu jooksul registreeriti Saare maakonnas 12 sündi ja 28 surma. Maakonda registreeris oma elukoha 40 inimest, elukoha aadress väljaspool maakonda tekkis registrisse 68 endisel Saare maakonna elanikul.

Üsna märgatav oli novembris elanike arvu vähenemine Ruhnu vallas, sealt registreeris end kuu jooksul välja üheksa inimest. Kaheksa inimest kaotas kuu aja jooksul Torgu vald, kus üks inimene suri, seitse registreeris end aga mõne teise omavalitsuse elanikuks.

Novembris olid Saare maakonnas kokkuvõttes negatiivsed nii loomulik iive (– 16) kui ka rändesaldo (– 28).

Tänavuse aasta 11 kuuga on maakonna elanike arv vähenenud 371 inimese võrra. Suurim kaotaja on Kuressaare linn, kes on aasta jooksul kaotanud 299 elanikku. Seevastu on ligi pooltes valdades (Kaarma, Torgu, Ruhnu, Pihtla, Muhu, Kärla, Laimjala) elanike arv kasvanud.

1. detsembri seisuga oli Saare maakonna rahvastikuregistri järgne elanike arv 34 858.

Tuleva aasta riigieelarve nn katuserahast Saare maakonda tulevast 104 000 eurost pool läheb Kaarma vallale Muratsi kergliiklustee ehituseks ja valgustamiseks.

Täpsemalt saab Kaarma vald esialgsetel andmetel riigieelarvest Kuressaare–Muratsi kergliiklustee valgustuse paigalduseks 25 000 eurot ja kergliiklustee rajamiseks samasuure summa.

Kärla vallale antakse Kärla kiriku katuse renoveerimiseks 20 000 eurot, 6000 eurot saavad Muhu vald valla noortekeskuse rekonstrueerimiseks, MTÜ Saaremaa Rahvakultuuriselts Albert Uustulndi loomingu tutvustamiseks ja festivali läbiviimiseks, Orissaare vald Maasi linnuse välisvalgustuse rajamiseks, Kuressaare Püha Nikolai kogudus kiriku renoveerimiseks ja Valjala vald lasteaia mänguväljaku laiendamiseks.

4000 eurot saab Saaremaa merekultuuri selts oma seltsimaja renoveerimisprojekti koostamiseks.

Aasta sisekoolitaja tiitli pälvis tänavu Orissaare vallast Liigalaskma külast pärit Olav Erikso, kelle töö on Ericsson Eesti AS-is töötervishoiu ja -ohutuse koordineerimine.

“Head töökaaslased arvasid, et ma väärin seda, ja esitasid mu kandidatuuri,” ütles Olav Erikso Saarte Häälele, lisades, et talle endale oli tema kandidaadiks esitamine täielik üllatus. “Olin üsna suures šokis, kui mind – samuti kavalusega – viidi teletorni auhinna kättesaamisele. Sest kuni selle hetkeni, kui mu nimi välja hõigati, ei olnud mul õrna aimugi, et selline au võib mulle osaks saada.”

Žüriile meeldis Erikso juures ka see, et kui ettevõttes oli näiteks periood, kus puudusid turvajuhid, tegi Olav Erikso töötajatele ise sissejuhatava turvalisuse koolituse.

Aasta sisekoolitaja tiitel antakse inimesele, kes teeb koolitust oma põhitöö kõrvalt. Olav Erikso on õppinud Orissaare gümnaasiumis, lõpetanud Tallinna majanduskooli keskkonna- ja kvaliteedihalduse erialal ning omandab praegu samas koolis rakenduslikku kõrgharidust.

Saaremaal käib Erikso oma sõnul nii palju kui võimalik, elades nii-öelda kahes kohas korraga.

Kolmandat aastat toimunud konkursil osales 12 organisatsiooni ja esitati 13 kandidaati. Saaremaalt oli kandidaat Tõnu Talvi keskkonnaametist.

SA Orissaare Spordihoone tuli välja ettepanekuga kaasata Orissaare staadioni suurendamiseks eramaad, kuid vallavalitsus peab eraomanikult maa ostmist vallale üle jõu käivaks.

“Staadioni suurendamisest on huvitatud aktiivsete sportlaste huvigrupp, aga iga kord ei saa vallavalitsus sellega kaasa minna,” ütles Orissaare abivallavanem Margus Pikkor. Ta selgitas, et SA Orissaare Spordihoone soovis staadioni projekteerimistingimusi laiendada eramaale, mis peaks kaasa aitama, rekonstrueerimaks Orissaare staadioni tulevikus täismõõtmetega staadioniks. Vallavalitsus leidis aga, et projekteerimistingimuste laiendamine eramaale eeldaks kinnistu võõrandamist, milleks vallal puudub raha.

Praegu on Orissaare staadioni pindala koos kõrvalrajatistega üle hektari, millele SA Orissaare Spordihoone soovis eraomanikult juurde osta 6000 m2 suuruse kinnistu. Pikkori sõnul oli kinnistu veel hiljuti 30 000 euroga müügis, kuid nüüdseks on omanik selle müügist ära võtnud.

Samas ei võimalda ka staadioni laiendamine 6000 m2 võrra abivallavanema sõnul rajada täismõõtmetes staadioni. Küll aga võimaldaks see ehitada staadionile 400 meetri ringi, mis oleks täismõõtmetes kaheksa jooksuraja asemel nelja rajaga. Seevastu staadioni praeguste mõõtmete juures jääks 400 meetri ring üldse rajamata.

SA Orissaare Spordihoone juhataja kt Andla Rüütel ütles, et staadioni rekonstrueerimise teema on praegu täiesti lahtine, seetõttu ei soovinud ta sellest ka rääkida.

TUBLID TULEMUSED: Õpetaja Kairit Levit, õpilased Merilin Tüür ja Ann Kärner. Foto: erakogu

Pühapäeval saavutas Orissaare muusikakooli klaveriõpilane Ann Kärner Eesti noorte pianistide konkursil “Eesti kõla II” oma vanuseklassis esikoha ja eripreemia eesti helilooja teose parima esituse eest. Merilin Tüür pälvis oma vanuserühmas žürii diplomi.

“Tüdrukud olid supertublid ja võtsid ennast väga hästi kokku,” ütles mõlema tüdruku klaveriõpetaja Kairit Levit. Ann, kes õpib muusikakooli 6. klassis, on ka varem edukalt konkurssidel osalenud. Orissaare muusikakoolis 4. klassis õppiva Merilini jaoks oli konkurss esmakordne kogemus.

Orissaare muusikakooli direktor Martti Nõu ütles, et klaverieriala on tõenäoliselt kõige suurema õpilaste arvuga eriala muusikakoolides üle Eesti. “Klaver on lapsevanematele tuntud muusikainstrument ja sageli esimene valik pillide seast, kui laps muusikakooli pannakse,” tähendas Nõu. Ta lisas, et samas tähendab see, et pianistina läbilöömine ja teiste hulgast esile tõusmine on väga raske, kuna konkurents on äärmiselt tihe.

Ta rõhutas, et direktorina on tal hea meel, et Orissaare muusikakoolis on õpetajaid, kes suudavad õpilasi sellisel tasemel õpetada, ning andekaid ja töökaid õpilasi, kes võtavad selle õpetuse vastu.

Konkurss toimus Eesti muusika- ja teatriakadeemia kammersaalis. “Eesti kõla” konkurss on Tallinna muusikakeskkooli korraldatud noorte pianistide konkurss, mis toimus juba teist korda.

VÄGA HUVITAVAD LOENGUD: Kraanajuhina töötanud Jaanus Mihkelson (paremal) ja endine põllumees Janno Holsting on rahul, loengud on tasemel. Foto: Sander Ilvest

Tartu ülikooli väärikate ülikoolis Kuressaares pidas tänavusel õppeaastal avaloengu Saare maavanem Kaido Kaasik. Eile, esimese semestri viimasel loengul oli ligi 200 õppuri ees Kuressaare linnapea Hannes Hanso.

“Kui me kevadel loengute kava koostasime ja Hannes Hansoga kokkuleppele saime, ei teadnud meist keegi, et Hansost Kuressaare linnapea saab. Nii aga läks ja nüüd saame öelda, et meie ees on oma linna linnapea,” ütles eile Kuressaare täiskasvanute gümnaasiumi saalis SA Ülikoolide Keskus Saaremaal tegevjuht Maie Meius.

Kui maavanem esines teemal “Üks saar, üks omavalitsus”, siis linnapea teema oli palju laiem. Tema tõi kuulajateni Hiina kasvava rolli maailma majanduses ja poliitikas ning lahkas seda, mida see meie jaoks tähendab.

Kuna oktoobris sai sotsiaaldemokraatide nimekirjas kandideerinud rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadurist Hannes Hansost Kuressaare linnapea, siis ei pääsenud ta eile ka Saaremaa pealinna teemadest üle ega ümber.

Sügissemestril oli väärikate ülikoolis viis loengut. Õppurite nimekirjas on 191 saarlast. Enamik neist elab Kuressaares. Esindatud on 14 omavalitsust. Arusaadavatel põhjustel ei saa loengutel osaleda ruhnlased. Eemale on jäänud ka Pöide valla eakad.

Kevadsemestril on kavas seitse loengut. Juba 16. jaanuaril räägib teada-tuntud loodusemees Fred Jüssi Lääne-Saaremaa looduse iseärasustest. Jaanuari lõpus tuleb saarlastega kohtuma Pähklast pärit ja Vilsandil maakodu omav vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets. Tartu ülikooli saarlasest professor Tõnu Kollo räägib märtsis Saare maakonna väiksemate saarte vanemast kirjarahvast.

Loengute plaanis on veel muusikaprodutsent Tiina Jokineni, põllumajandusuuringute keskuse peaspetsialisti Karli Sepa, EBS-i õppejõu Tiina Tšatšua ja Tartu ülikooli praktilise teoloogia lektori Kaido Soomi esinemised.
Tänavuse õppeaasta pidulik lõpuaktus toimub 24. aprillil.

Mida on väärikate ülikool andnud vanimale õppurile, 88-aastasele Janno Holstingule, endisele põllumehele? “Väga huvitavad loengud on. Maie Meius on osanud õiged lektorid valida. Meiegi oleme saanud sõna sekka öelda.
Kevadel ta küsis, keda te tahate esinemas näha. Rääkisime ja sellega on ta arvestanud,” ütles Janno Holsting.

TEE MUSTER KA PEALE! Nii julgustasid nurgakivi panekul viimase kellutäie segu visanud kohalikku käsitöömeistrit Selma Pahapilli vallavanem Andres Tinno ja volikogu esimees Urmas Lehtsalu. Foto: Irina Mägi

Eile keskpäeval pandi Eikla seltsimaja uuele hoonele nurgakivi. Metallsilindrisse jäeti tulevaste põlvede jaoks ajaleht Saarte Hääl, seltsimaja 3D-joonised, ehitusluba ja toetusallkirjad, mis hoone ehitamiseks kogutud.

Tekitas ju suve lõpus Eikla lasteaed-algkooli hoone lammutamine kohalike elanike seas vastuseisu. Vallavanem Andres Tinno ütles, et tema oleks nurgakivisse pannud ka vastaspoole kogutud allkirjad, aga kahjuks need toona, hoolimata meediakärast, vallamajja ei jõudnudki.

Küll aga andis Tinno silindrisse panekuks oma taskust mõned euromündid ja oma visiitkaardi. Vallavanem rõhutas, et seltsimaja ehitab Kaarma valla arengu sihtasutus. “Mina osalen siin täna külalisena,” täpsustas ta.

Kaarma vallavolikogu esimees Urmas Lehtsalu arvas, et uus maja peaks tulema hubane, majandatav ja kogukonna vajadustele igati vastav. Sinna peavad ära mahtuma raamatukogu, kultuuriosa ja huvitegevus.

Palju kõneainet andnud vana koolihoone lammutamise kohta sõnas ta, et vana maja oli väljast ilus, aga seest kohandamatu.

Pärast seda kui kohalolijad olid andnud kellutäie segu lisamisega hoone valmimisse oma panuse ning ühispilt tehtud, toimus objekti kontoris väike koosviibimine alkoholivaba mullijoogi ja võileibadega. Kaua polnud asjaosalistel aega lobiseda, sest algas ehituskoosolek ja töömehed hakkasid müüri laduma.

Ehitusplatsi kõrval asuvas soojakus töötava raamatukogu juhatajale Urve Pihlile tehti aga ülesandeks avamispeo programmi koostama hakata, sest seltsimaja peab plaanide kohaselt valmis saama järgmise aasta 20. juuniks.

RITSIKATE “HOOLDAJAD”: Martin Trumann, Kerli Kask, Kristo Ninn ja Eva Ratas on need, kes hiidraagritsikate Lilli ja Oskariga tegelevad ning neid suurima põnevusega jälgivad. Foto: Sander Ilvest

Novembri teisest poolest elab Lümanda põhikooli loodusklassis kaks eksootilist hiidraagritsikat, kellele nende väiksed tragid hooldajad on nimeks pannud Lilli ja Oskar.

Kooli õppealajuhataja Kairit Kiisla sõnutsi on Lilli ja Oskar toodud Lümandasse Tartust maaülikooli laborist. Päritolumaa on neil aga sootuks kauge ja eksootiline paik Uus-Guinea. “Nad on ikka troopikaloomad,” kinnitas Kiisla.

Põhjus, miks need väikesed “elukad” Lümandasse jõudsid, on Lümanda põhikooli looduskallak. Varasemast ajast on koolis olemas akvaarium, kus elavad värvikirevad kalad. Akvaariumikalade eest hoolitseb 6. klass.

“Mõtlesime, et kuna me looduskallakuga oleme, siis võiks ju koolimajas selline elusa looduse nurgake olla,” tähendas õppealajuhataja. Võimalus avanes ja sellest haarati kinni. Seda enam, et kõnealused hiidraagritsikad väga suurt hoolitsust ei vajagi. Nad on lihtsalt üsna iseseisvad. “Neid on aga tore jälgida ja aeg-ajalt toita,” märkis Kairit Kiisla. Ritsikate eest kannavad hoolt 5. klassi õpilased. “Ritsikad võitsid nende südamed kuidagi eriliselt,” nentis ta.

Et üks hiidraagritsikatest on emane ja teine isane, said nad ka vastavad nimed. “Putukatalitajad” Eva Ratas ja Kerli Kask ristisid nad Lilliks ja Oskariks.

“Oleme neile lehti andud, roosi- ja tammelehti, ning kord nädalas pritsime neid veega,” seletas Eva, kuidas nad kogu klassiga oma uute lemmikute eest hoolt kannavad. “Ja nad kestuvad. Nii et me korjame ka nende kestasid ära,” lisas Kerli.

Kestumine oli laste jaoks eriti huvitav. Arvati, et see toimub n-ö jupikaupa, aga ei – täiesti terve ritsikakest oli ühel hommikul nende terraariumis. Kuna ritsikat ennast polnud parasjagu näha, arvati esimese ehmatusega, et üks lemmikutest on hinge heitnud. Ehmatus osutus aga asjatuks. Esimene kestuja Lilli leiti üles, eluvaim oli teisel täiesti sees ning pärast vana kesta mahaajamist oli emane ritsikas ühtäkki palju suurem kui varem.

“Täitsa üllatav, et ta selle kesta sisse veel eelmine päev ära oli mahtunud,” naeris Kairit Kiisla. Samuti ritsikate eest hoolitsevad Martin Trumann ja Kristo Ninn arvasid, et vana kest pidi vaesele ritsikale juba üsna kitsas olema.
Alles mõned päevad tagasi kestus ka Oskar.

Tema olla pärast kesta mahaajamist olnud tõeliselt uhket rohekat tooni. Eilseks oli ta aga juba tavapäraseks pruuniks tagasi tõmbunud. Ainult mõnevõrra tumedamad on ritsikad nüüd, mil neil vana kest läinud.

Kaua hiidraagritsikad elavad, Lümanda koolipere veel ei tea, kuid sellega on nad kursis, et poegi võib neil ühekorraga olla kuni 20 – korralik pesakond. Kui nii peaks minema, eks siis tuleb vaadata, kuhu ja kellele ritsikapoegi edasi jagada. Kasvada võivad nad kuni 20 cm pikkuseks.

Autor: Irina Mägi

Tormituul lõõtsus Saaremaal ka neljapäeva õhtul, loopides vihma- ja merevett läbisegi mitmesse suuda suisa ühekorraga. Ilmateenistus on lubanud suurt tuult ka tänaseks.

Reedel sajab lörtsi ja lund, kohati võib tuisata. On jäiteoht! Õhtupoolikul pilvisus hõreneb ning saju võimalus väheneb. Puhub idakaare tuul 5-12, hommikul saartel ja rannikul kagutuul puhanguti 15-20 m/s, õhtul tuul nõrgeneb.

Saaremaa naiskodukaitsjate, Kadi raadio ja ajalehe Saarte Hääl kampaania, mis kutsus kuduma ja kinkima meie oma saare ajateenijatele sooje villaseid sokke, tõi kokku ligi 170 sokipaari.

Täpsem arv selgub teisipäeval, kui on üle loetud kõigisse maakonna kogumispunktidesse toodud sokid.

“Seekord on tõesti rekordarv, aga viies kord ka juba,” ütles naiskodukaitse Saaremaa ringkonna esinaine Raili Nõgu. Ta lisas, et juba möödunud aastal, kui tuli üle saja sokipaari, rõõmustasid nad, et lisaks vahipataljonis aega teenivatele saarlastele saadi sokke saata ka Kuperjanovi jalaväepataljonile.

“Taas kiidan ma väga kõiki, kes on sellesse kampaaniasse panustanud,” tänas Raili Nõgu, kelle sõnul teevad naiskodukaitsjad enda poolt kõik, et sokid jõuaksid poisteni enne jõule.

Ilmselt viiakse sokid ära tuleval nädalal. Need peavad jõudma vahipataljoni, mereväkke, Kuressaare linna vapilaeva Admiral Cowan meeskonnale, side-, tagala- ja logistikapataljoni. Vahipataljonis on saarlasi aega teenimas 62.

Sõdurpoistele sokkide kudumise kampaania algatas viis aastat tagasi Saaremaa naiskodukaitsjate toonane juht ja Saarte Hääle ajakirjanik, varalahkunud Rita Loel. “Mul on väga hea meel, et Rita algatus elab edasi,” ütles Saarte Hääle peatoimetaja Merike Pitk.

Kolme nominendi hulgast tunnistati eile Saare maakonna parimaks turismiettevõtteks neli aastat järjest Eesti parimaks restoraniks valitud Alexandri restoran Muhumaal Pädastes.

“Ettevõtmist toodi heaks eeskujuks, julgustamaks ka teisi maakonna toitlustuskohti looma eristuvaid kontseptsioone, mis väärtustavad kohalikku toorainet ja tutvustavad maailmale atraktiivselt Põhjala saarte köögi kontseptsiooni, ja seda koostöös kohaliku kogukonnaga,” ütles Saarte turismiarenduskeskuse juhataja Kaira Kivi.

Eile hilisõhtul kuulutati Rüütli spaa restoranis Ritter maakonna turismirahva aastalõpupeol välja 2013. aasta parimad turismitegijad. Seda juba viiendat korda.

Parima turismiettevõtte nominendid olid veel Grand Rose Spa hotell ja turismiettevõte KS Koolitus.

Hindamiskomisjoni tööd korraldanud Kaira Kivi sõnul oli eriti rõõmustav sel aastal üles seatud kandidaatide rohkus, mis näitab, et valdkond on maakonna jaoks oluline ja tublisid tegijaid osatakse hea sõnaga meeles pidada.

Parima turismiarendaja kolm nominenti olid Saaremaa Rally MTÜ, Sõrve Külastuskeskus MTÜ ja Kuressaare tennisekeskus.

Komisjon tunnistas üksmeelselt parimaks maakonna pikaaegse traditsiooniga tipp-motospordiürituse korraldaja Saaremaa Rally MTÜ.

“Üritus, mis tõstab maakonna majutusettevõtete hinnad oktoobrikuus suvise kõrghooaja tasemele, toob hilissügisesse suvise melu ja kasvatab ettevõtlustulusid, tehes seda laiapõhjalise ja avatud partnerluse kaudu ning pea pool sajandit, on maakonna üks olulisemaid turismiarendajaid,” iseloomustas Kivi valikut.

Parima turismiasjalise kolm nominenti olid Martin Breuer, Angela Nairis ja Ülo Roos. Parimaks tunnustati aastatepikkuse tubli töö eest maakonna turismivõimaluste turundamisel Angela Nairis, Mere reisibüroo omanik ja ettevõtjate organisatsiooni Saaremaa Turism eestvedaja.

“Tänu tema initsiatiivile sai maakond sel aastal pea 30 uut giidi, talvise uue hingamise leidis Kuressaare linnus, kus korraldatakse osalusetendust “Jõulud lossis”, sai teoks saarlaste seas suurt elevust tekitanud ajalookonverents “Salme – esimeste viikingite matusepaik”, ja need on vaid killuke tema tublidest ettevõtmistest,” polnud Kaira Kivi kitsi Angela Nairist kiitma.

Üheksaliikmelisse auhinnakomisjoni kuulusid esindajad maakonna turismi arendatavatest organisatsioonidest ja koolidest ning ettevõtete esindajad.