Uus kultuuriminister Urve Tiidus ütles ETV saates “Kahekõne”, et kultuurivaldkonda otseselt juhtida ei saa, küll aga saab protsesse mingil määral suunata inimestele paremate loome- ja elutingimuste tagamisega.

Tiidus rääkis, et kultuuriga seoses meenub talle sotsiaalteadlase Ülo Vooglaiu tähelepanek, et mõnesid asju ei saagi juhtida. Vooglaiu sõnul ei saa juhtida majandust, riiki, linnasid ega valdu, küll aga suunata mõningaid riigis, linnas või vallas toimuvaid protsesse. Kui eelmine kultuuriminister Rein Lang kritiseeris raamatukogusid, kes kulutavad raha armastusromaanide ostmiseks, siis Tiiduse arvates ei saa tänapäeva maailmas kontrollida, mida inimesed lugeda eelistavad. Tema arvates näitas Sirbi skandaal taas kord, et sõnal on suur jõud ning tekkinud pingete leevendamiseks tuleb asjad loomeinimestega taas selgemaks rääkida.

Täna pärastlõunal annab Tallinna saarlaste ühenduse juhatuse esimees Kalle Liiv saarlasest ettevõtjale Alver Sagurile üle öige saarlase tiitliga kaasas käiva meene.

“Vanemad saarlased mäletavad, mismoodi nägid välja Kaali järve ümbrus, Panga panga pealne ja Angla tuulikumägi kümmekond aastat tagasi. Nüüd näitavad saarlased külalistele neid paiku uhkusega. Oleme Sagurile nende turismiobjektide korrastamise-arendamise eest tänulikud,” hindas Kalle Liiv vastse öige saarlase tööd.

Kui varasematel aastatel on Tallinna saarlaste ühendus selle tiitliga tunnustanud pealinna saarlasi, siis teist aastat järjest saab öigeks saarlaseks pärissaarlane.

“Kõik sõltub tegijatest. Oleme võtnud seisukoha, et elukoht ei ole määrav. Oleme püüdnud tähele panna ja ära märkida neid saarlasi, kes teevad oma tööd südamega,” toonitas Liiv.

Alver Sagur, kes on viimastel aastatel meisterdanud tiitlisaajaile ehtsast Saaremaa kadakast kepi, läheb täna ise autasu vastu võtma. Kas tiitliga kaasneb traditsiooniline kadakakepp või midagi muud, seda ei tihanud Kalle Liiv öelda.

“Tiitlid tulevad alati üllatusena. Esimese küsimusena tuli pähe, et miks mina. Öigeid saarlasi on ju küll ja küll,” ütles Alver Sagur.

Tänavuse turismihooaja hindas ettevõtja kordaläinuks. Huvilisi jagus nii Kaali kraatrit uudistama, Panga panka imetlema kui ka Angla külastuskeskusse midagi meisterdama ja tuuleveskeid kaema.

Varasematel aastatel on Tallinna saarlaste ühenduselt öige saarlase tiitli pälvinud Paul Tamkivi, Johannes Tõrs, Voldemar Miller, Arnold Rüütel, Heli Lääts, Venno Laul, Ivo Linna, Leo Õispuu, Mati Kaal ja Vjatšeslav Leedo.

Selline kuulutus ilmus reedeses Saarte Hääles. Kuulutuses toodud telefoninumbril vastas mees, kelle perekonnanimi on ka Kuusk.

Mehe sõnul kasvab tema maja ja Loo tänava vahel umbes 9–10 meetri kõrgune 25 aastat vana hõbekuusk, mis lagundab juurtega vundamenti ja on tormiga ohuks nii majale kui ka
sõiduteele.

Kuigi mees võiks kuuse ka ise küttepuudeks teha, tekkis tal oma sõnul jõulude eel mõte, et keegi ehk tahab selle ühes tükis maha võtta ja jõulupuuna kasutada.

Äraviidava puu eest ta raha ei võta.

Kellel jõulupuu veel valimata, võib helistada telefonil 50 96 666.

Kuivastu sadama kapten Valdur Häng ütles, et tegemist oli mitme asjaolu kokkusattumisega. Ühele ajale langesid eile varahommikul kõrge veeseis, 80 cm üle tavalise, tugev lõunatuul ja kõrged lained.

“Laine jõud tõstis metallosa ja betoonosa ühendava 3–4 tonni kaaluva plaadi pesast välja,” selgitas sadamakapten. “See polnud mõni plekilätakas, vaid ikka tõsine asi,” lisas ta. Nüüd kinnitatakse rambi hingede peale piirajad, et plaat enam pesast välja ei tõuseks.

Metallkonstruktsioon pandi oma jõududega tagasi ja kell 7 hommikul oli kõik korras, kinnitas Häng. Parandustööd tegi ära sadama kahveltõstuk. Rasketehnikat polnud tarvis kohale tuua. Sadamakapteni teada hilines hommikul teine reis 15–20 minutit, kuni teise graafiku laev autod peale võttis ja reisi ära tegi.

Neljapäeval kell 21.05 teatati, et Kuressaares Tallinna tänaval on garaaži katuseplekk tugeva tuulega lahti tulnud ning ohustab parklas olevaid inimesi ja autosid.

“Kuna omanikke kätte ei saadud, kinnitati plekk ohutuse tagamiseks kruvidega ning edasi tegeleb sellega hooneühistu,” teatas Lääne päästekeskuse kommunikatsioonijuht Viktor Saaremets.

Ta lisas, et eile hommikul teatati kahest teele langenud ja liiklust takistanud puust, mille päästjad teelt koristasid. Kell 7.45 koristati puu teelt Valjala vallas Sakla külas ja kell 8.37 Kihelkonna vallas Liiva külas.

50 vooluveekogu Saare maakonnas saab uue nime, kuna suurem osa praegustest ojadest on tegelikult jõed.

“Muudatuse tingis asjaolu, et vooluvete nimekiri on omal ajal tehtud kohalikust teadmisest huupi mööda minnes,” selgitas siseministeeriumi kohanimenõukogu liige ja Võru instituudi teadur Evar Saar Kadi raadiole. “Kui nimekiri 1980-ndate alguses koostati ja õigusaktiga kinnitati ning 1986 raamatuna ilmus, oli algusest peale näha, et see töö on tehtud lihtsas keeles öeldes haltuurana ehk nimed on pandud suvaliselt kaartide järgi.”

Teaduri sõnul tehti tol ajal eriti just Saaremaal nii, et liigisõna määrati iga jõe, oja ja kraavi vooluhulga järgi ehk suurematest vooluveekogudest said jõed, mingist piirist allapoole ojad jne.

Näiteks Sopi, Lõu, Möldri ja Riksu on praegu ojad, ent nende õige liigisõna oleks jõgi. Jämaja oja on vana rahvakeele järgi Siplase või Vesiku jõgi. Salme jõgi peaks saama tagasi oma tervikliku kuju ehk kaob tema ühe otsa nimi Sooba. Seda põhjusel, et Salme jõgi ei alga allikast, vaid kulgeb ühest merelahest teise.

Ametliku vooluvete nimekirja parandamisel ja kokkuviimisel vana kohaliku teadmise ja tarkusega on Evar Saare sõnul võimalus sõna sekka öelda ka kohalikel inimestel.

Eile hommikul suri 71-aastasena Eesti kujutava kunsti suurkuju Peeter Mudist.

Pikki aastaid Parkinsoni tõvega võidelnud maalikunstnik oli oma karmist saatusest tugevam, sest jätkas oma tööd, ütles filmimees Mark Soosaar rahvusringhäälingu kultuuriportaalile.

Maalikunstnik ja skulptor Peeter Mudist sündis 19. aprillil 1942 Tallinnas, 1963. aastal alustas ta õpinguid Eesti riiklikus kunstiinstituudis, mille lõpetas 1967. aastal. Kunstnike liidu liige oli Mudist 1972. aastast, 1982. aastast tegutses ta vabakutselise kunstnikuna. Peeter Mudist oli tihedalt seotud ka Saaremaaga, omades Leisi vallas suvekodu.

Peeter Mudistit on autasustatud 1989. aastal Kristjan Raua nimelise kunstipreemiaga, 1991. aastal Konrad Mäe medaliga ja 2001. aastal Valgetähe III klassi teenetemärgiga.

VIIMANE LIHV: Orelimeister Hardo Kriisa proovib ise kõik klahvid läbi, et avakontserdil üllatusi ei tuleks. Foto: Sander Ilvest

EELK peapiiskop Andres Põder pühitseb täna õhtul kell kuus Kuressaare Laurentiuse kiriku Saueri oreli, mille renoveerimine kestis Kriisa orelitöökojas seitse aastat.

Pärast pühitsemistalitust tuleb ettekandele Jaanus Torrimi suurvorm “Te Deum”, mille helilooja andis kogudusele üle juba 2012. aastal.

2000. aastate alguseks oli 1881. aasta sügisel valminud oreli tervis puukoikahjustuste tagajärjel sedavõrd halvenenud, et koguduse toonase organisti Jaanus Torrimi sõnul oli sellel mängimine tõeline katsumus. Oreli taastamine algas 1996. aasta detsembris EELK Kuressaare Laurentiuse kiriku oreli taastamise sihtasutuse Sauer loomisega.

“Oreli taastamisse on tänaseks panustanud Eesti riik, Kuressaare linnavalitsus, sõpruskogudus ja loomulikult paljud üksikisikud,” ütles koguduse õpetaja Anti Toplaan. “Nüüd võime rõõmustada pika teekonna lõppemise üle, mis avab Kuressaare linnas uue võimaluse võõrustada oreliga seotud kontserte ja festivale,” rõõmustas õpetaja. Tema sõnul on uusi võimalusi pakkuva instrumendi valmimist pikisilmi oodanud ka Kuressaare muusikakooli orelieriala õpilased.

Suurteose autor Jaanus Torrim hindas orelit ühe sõnaga: “Kena.” Orel sobib igati tema kirjutatud muusika esitamiseks. “Alati võib midagi juurde panna ning ilusamaks ja suuremaks teha. Sellega saame me ilusti hakkama,” jäi ta Kriisa tööga rahule.

Oreli ümberehitamist juhatanud Hardo Kriisa kinnitusel oli Kuressaare orel väga halvas seisus. Välja vahetati kogu sisu. “Ainult metallviled jäid vanad,” mainis ta. Seda, kas uued puuviled kõlavad vanadest paremini, ta öelda ei osanud, sest remondi alguses orel enam häält ei teinud.

Oreli raam jäi vanaks. Küll aga tehti uus oreli mängupult. Viled on männist ja kuusest, kusjuures suurte vilede puit toodi Saksamaalt, sest Eestist polnud nii kvaliteetset puud leida.

Meister annab orelile 10–15-aastase garantii. Seda juhul, kui igal aastal tehakse sellele kerge hooldus. “Umbes kümne aasta pärast tuleb liikuvad osad ilmselt välja vahetada,” arvas Kriisa.

Samas võib tema sõnul sadadest detailidest koosneva oreli juures ootamatusi ette tulla igal hetkel. “Puru läheb klapi vahele ja ongi pahandus käes,” märkis meister. Nii juhtus näiteks Estonia kontserdisaalis, kus kaks aastat pärast remonti sattus proovi ajal puidulaast oreli ventiili ette.

Aastaid oreleid hooldanud mehe hinnangul on Eesti orelid üldiselt kehvas seisus. “Kuid viletsas olukorras on ka kirikuhooned ise,” lisas Hardo Kriisa. Kirikus sees on samasugused ilmastikutingimused, mis on õues, selgitas ta. Ja mitte alati ei ole põhjuseks rahapuudus. Ta teab kirikut, kus aknaruut on klaasimata juba kümme aastat.

Kuigi tegemist on perefirmaga ja ka Kuressaares aitas teda poeg Hollan, on orelimeister Kriisa oma firma tuleviku suhtes pessimistlik. “Uued orelid tellitakse Saksamaalt,” tõi ta näiteks Viimsi kiriku. Nende firma saab enamiku tellimusi aga Soomest. Kriisa leiab, et orelimuusika pole Eestis lihtsalt popp. “Meil Rakveres esines maailmatasemel Ines Maidre,” rääkis ta. “Siis oli kirikus viis inimest. Kui akordioni saatel esitati aga Raimond Valgre laule, oli kirik rahvast täis.”

SAATUSE NÖÖK: Tuntumaid hundivaenajaid Kaido Eigo seisab silmitsi kahtlusega, et vähemalt osa tema lambaid võisid murda tema enda koerad. Foto: arhiiv

Tartu ülikooli molekulaargeneetikute DNA-analüüsi alusel tehtud uuring tuvastas, et hundivaba Saaremaa ühe eestkõneleja Kaido Eigo lambad võisid vähemalt kolmel korral langeda mitte huntide, vaid hoopis koerte ohvriks.

Kokku võeti Saaremaalt 22 proovi, millest koera suhtes andis positiivse tulemuse kolm 2012. aasta septembris Mustjala vallas Paatsa külas murtud lammastelt võetud proovi.

Kokku võeti Paatsa külas lambakasvataja Kaido Eigole kuuluvast karjast geneetiliseks analüüsiks neli proovi, millest vaid ühe puhul näitas analüüs hundi tegutsemist. Analüüsiks kasutati murdmiskohal keskkonnaameti kiskjakahjude ekspertide poolt kogutud villaproove, millel leidus kiskja sülge. Saaremaal toimunud ülejäänud 18 murdmisjuhu analüüsi tulemused viitasid kõik hundile.

Uuringust selgub, et Eestis aastatel 2008–2012 kogutud 56 proovist olid tõenäoliselt 46 juhul (82%) murdjaks hundid ja 10 juhul (18%) koerad. Koerad on lambaid murdnud Võrumaal neljal uuritud juhul, Saaremaal kolmel juhul, Rapla-, Valga- ja Põlvamaal ühel juhul. Lammaste murdmise ajaline jaotus viitab, et hundid murravad enam augustist oktoobrini, koerte sooritatud murdmisjuhud on aasta peale ühtlasemalt jagunenud.

Keskkonnaameti looduskaitse bioloogi Tõnu Talvi sõnul võib nüüd kõige kaasaegsemaid uurimismeetodeid kasutades saadud andmetele tuginedes väita, et ligi 1/5 juhtudest on lammaste murdmises süüdi koerad ja kõiki lammaste murdmisi ei saa huntide kaela ajada. Järelevalveta vabalt ringi liikuvad koerad on lammastele selge oht, mistõttu omanike järelevalve koerte üle peaks tunduvalt tõhusam olema. “Paljudel koeraomanikel ei ole arvatavasti aimugi, et nende lemmik võib vahel ka lambaid murda,” ütles Talvi.

Karjavalvekoerad kahtluse all

Et Kaido Eigo kasutab huntide eemalepeletamiseks karjavalvekoeri, siis ei saa välistada, et tapatöö panid toime karjavalvurid ise. “Võimalik on ja mul on endalgi olnud selline kahtlus,” lausus Kaido Eigo, kelle sõnul on aga koerte asjatundjad sellised kahtlused ümber lükanud.

Eesti parim karjavalvekoerte ekspert Teet Otstavel uuris mullu Eigo enda kahtluse tõttu koerte käitumist kolmel päeval ja kahel ööl telemeetriliselt, GPS-ide abil ja tegi järelduse, et koerad murdmistes süüdi ei ole.

Kaido Eigo arvas teadvat ka põhjust, miks koerte DNA võis uuringu käigus võetud proovidesse sattuda. “Koos ekspert Roland Rüütliga mullu viimast murdmist akteerides nägime mõlemad, kuidas üks koertest käis enne proovi võtmist värsket verd lakkumas,” ütles Eigo. “Juhtisin sellele ka Rüütli tähelepanu, kuid tema koostatud aktis see ei kajastunud,” lisas ta.

Lambakasvataja rääkis, et möödunud talve veetsid koerad koos lammastega ca 700 ruutmeetri suurusel jalutusalal ja laudas ning täiskasvanud lammastega ei toimunud ühtegi intsidenti.

Samas tunnistas Kaido Eigo, et kevadel, kui sündinud talled muutusid ülemeelikuks, leiti laudast arvatavalt surnuks räsitud paari nädala vanuseid tallekesi. Teet Otstavelilt saadud juhtnööre jälgides karistati koeri ja eraldati nad eri lautadesse, kuid surnud tallesid leidis peremees endiselt. Siis saadeti koerad koos talled kaotanud vanade lammastega karjamaale, kus uusi ohvreid ei lisandunud. Suure karjaga said koerad kokku pärast tallede võõrutamist ja eraldamist.

Kaido Eigo märkis, et kui sel aastal toimus esimene murdmine, langes algne kahtlus samuti koertele. “Kui nädal hiljem meie lammaste murdmispaigast kahe kilomeetri kaugusel aga hunt lasti, oli mul oma sisemuses koerte ees häbi,” lausus lambapidaja. Siiski ei lähe karjavalvekoerte sobitamine noorte lammastega valutult. Sügisel ette võetud katse sobitada koeri pooleaastaste talledega lõppes Eigo sõnul kahe talle hädatapuga.

Lambapidaja vajab koolitust

Karjavalvekoerte ekspert Teet Otstavel ütles, et kuna Eestis karjavalvekoerte kasutamise traditsioon puudub, siis tuleb paljugi õppida vigadest. Kui näiteks Itaalias sünnib karjavalvekoer karja keskel ja juhindub vanema koera käitumisest, siis Eestis on karjavalvekoerad sageli liiga noorelt loovutatud ja neil puudub n-ö vanemlik eeskuju.

Kindlasti tuleb koertel keelata mängukäitumine kohe, kui see ilmneb. “Koerad tahavad mõnikord lammastega mängida, aga kui koer juba suuremaks kasvab, ei ole lammas koerale enam võrdväärne mängupartner ja koer võib lammast vigastada,” rääkis Otstavel. “Sellised asjad juhtuvad siis, kui sul on suured karjamaad ja noored koerad ning ei ole vanu koeri peale passimas, aga noor koer teeb ikka igasugu lollusi.”

Selleks, et karjavalvekoerad lambapidajale võimalikult palju kasu tooksid, soovitab asjatundja lambapidajatel ennast koolitada. “Kutsikatel on hästi palju individuaalseid erinevusi ja see on suur oskus, kuidas selleks tööks kutsikaid valida ja kuidas neid kasvatada,” rääkis Teet Otstavel. “Midagi ei ole teha, me maksame lihtsalt kooliraha seni, kuni hakkame täpselt aru saama, kuidas nende koertega tuleb ümber käia,” lisas ta.

Teet Otstavel ütles, et tema hinnangul on Kaido Eigo koerad arengus edasi liikunud. “Ma nägin ise seda faasi, kui nad hakkasid ümber kasvama ja asjale pihta saama ning nagu ma asjast aru olen saanud, on koerad mõistuse pähe võtnud,” lausus ta.

Rakenduslik uuring “Huntide ja koerte osa lammaste murdmisel Eestis – kiskjaliigi tuvastamiseks sobiliku metoodika väljatöötamine ja rakendamine” on valminud keskkonnaagentuuri suurulukite seire osakonnas. Uuringu tulemused ei ole otseselt seotud keskkonnaameti teostatava kiskjakahjude tuvastamise ja kahjude hüvitamisega. Küll saab uuringu tulemusi kasutada ekspertide koolitamisel, kahjutekitajate leviku ja erinevate kahju tekitavate liikide analüüsil jm.

EESTVEDAJA: Margus Sinimets on osalenud mitme lahingu taasesituse korraldamisel. Fotol on ta teadustamas Joala mängulahingu ajal tänavu septembris. Foto: Sander Ilvest

Margus Sinimetsale tõi tunnustuse tema tegevus vabatahtlikuna Saaremaa sõjavara seltsis, ütles külaliikumise Kodukant vabatahtlike valdkonna eestvedaja Eha Paas.

Pühapäeval koguneb Pärnus 130 vabatahtlikku üle Eesti, et saada osa tublimate tunnustamisest.

President Toomas Hendrik Ilves ja Eha Paas annavad 20 vabatahtlikule aumärgi ja tänukirja üle Pärnu kontserdimaja kammersaalis. Vabatahtlike tunnustamisüritusele pandi alus 2005. aastal. Aumärgi on saanud 267 vabatahtlikku.

Margus Sinimets tunnistas, et tema jaoks tuli selline teade täieliku ootamatusena. “Loomulikult on hea meel, kui keegi sinu rabelemist märkab,” sõnas ta.

Eha Paas märkis, et Margus Sinimetsa initsiatiivil on Saaremaa relvakollektsionääride kogud ühtseks tervikuks koondatud. Sinimets on korraldanud mitmeid ajalookonverentse ja näidislahinguid, kus taaselustatakse erinevatele ajastutele iseloomulikku olustikku.

Lisaks tänas ta kõiki saarlasi, keda on kandidaatidena üles seatud või keda küll ei seatud, aga kes teevad vabatahtliku tänuväärset tööd.

Saaremaalt esitati aumärgi saamiseks näiteks veel Agnessa Sepp, Katre Halliko, Annika All, Luule Aadussoo, Ludvik Mõtlep ja kogu Valjala vald.

Eesti külaliikumise Kodukant projekti “Märka vabatahtlikke!” raames oli igal inimesel võimalik 31. oktoobrini tunnustamiseks esitada oma kodukohast hoolivaid ja selle arengusse panustavaid vabatahtlikke, nende juhendajaid, kaasajaid, asutusi, ettevõtteid. Laekus 133 ankeeti 124 tunnustatava kohta.

MIS ON LIIDU ROLL? Saaremaa omavalitsuste liidu büroo direktor Veiko Viil arutles konverentsil selle üle, kuivõrd saab SOL olla maakonna majanduse toetaja. Foto: Sander Ilvest

Eile Kuressaares toimunud Saare maakonna arengukonverents oli jätkuks mullusele arengufoorumile teemal “Meretarkus versus merega piiratud mõtlemine” ja konverentsile “Üks saar – üks omavalitsus”.

Sedakorda oli peateemaks majandusareng ning omavalitsuse võimalused majanduse ja ettevõtluse toetamisel. Muu hulgas räägiti lahti Euroopa Liidu järgmise rahastamisperioodi toetusvõimalused ning ka kohalike omavalitsuste ees seisvatest väljakutsetest nende kasutamisel.

Saaremaa omavalitsuste liidu (SOL) büroo direktor Veiko Viil võttis konverentsil sõna teemal “SOL maakonna majanduse toetajana”. Viil selgitas, et SOL on loodud kohalike omavalitsuste koostöö edendamiseks. “Selle kaudu panustavad omavalitsused maakonna ja omavalitsuste endi arengusse ja väärtustesse,” märkis ta. “Selle põhjal ei ole ju omavalitsuste liit tegelikult majanduse toetaja kui selline, pigem on hoopis vastupidi.”

Viili sõnul maksavad omavalitsused liikmemaksu ja on valmis oma soove teiste kasuks tahaplaanile seadma. Ta tõdes, et kokkuvõttes on see majanduslikult täiesti ebaloogiline. “Aga kogu selle majandusliku ebakõla taustal seisneb liidu õnn selles, et suudame vähesel määral, kuid siiski suudame, panustada strateegilistesse asjadesse,” kinnitas Veiko Viil.

SOL-i büroo direktor ütles, et sügisel alustas SOL tegevuskava koostamist, määramaks olulisimat, millele edaspidi tähelepanu pöörata.

Peale tema esinesid konverentsil Erkki Raasuke, kes kõneles regionaalarengust ja majanduslikust efektiivsusest, Rivo Noorkõiv OÜ-st Geomedia, kelle teema oli, kuidas saab kohalik omavalitsus olla ettevõtluse toetaja – mis selle juures on tegelikkus ja mis unelm. Sõna said ka põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, rahandusministeeriumi nõunik Kalle Killar ja Saare maavanem Kaido Kaasik.

KOOSTÖÖS PEITUB JÕUD: Merelise teo auhinda hoiab käes Madis Rallmann, tänukirjad saarlastele Margus Zahharovi käes ootavad veel üleandmist. Foto: Sander Ilvest

Eile kuulutas merekultuuriseltsi Salava eestvedaja Urve Vakker Saaremaa mereliseks teoks 2013 Tall Ships Race Regatta jahtide Saaremaa sadamatesse jõudmise selle aasta suvel.

“Tänavu oli neli nominenti. Suurte purjelaevade regatt kaalus teised üle. See on laia haardega mereline sündmus. Saarlased nägid suuri purjekaid ja purjetajad tutvusid Saaremaaga. Suur tänu Eesti noorte purjeõppeseltsi juhtidele, kes selle regati purjekad saarlastele näha tõid,” rääkis Urve Vakker.

Margus Zahharov purjeõppeseltsi juhatusest, kes ka ise regatil osales, ütles, et seltsi peaeesmärk on õpetada inimestele koostööd. “Saarlased on nii tegusad. See, et te väärtustate tegusid, on suurepärane. Ilma teieta ei oleks me midagi suutnud teha,” ütles Zahharov.

Madis Rallmann seltsi juhatuse liikmena lisas, et seltsi teene oli küll laevade Saaremaale toomine, aga seejuures oli oivaline saarlaste poolne vastuvõtt. Külalised olid rahul ja õnnelikud. Kaid olid rahvarohked. See andis meestele tunde, et nad on suure asjaga hakkama saanud.

“Ühel suurel alusel läks sadamast väljaminekuga planeeritust rohkem aega. Inimesed ootasid kai peal. Eks seal oli natuke sellist rahulolematust. Kui see suur laev Roomassaare sadamast liikuma sai, siis hakkasid inimesed plaksutama. Norras kirjeldasid nad Saaremaalt lahkumist lausa ülivõrdes. See, et rahvas plaksutas, oli nende jaoks väga suur tunnustus,” rääkis Rallmann tagasisidest.

Eesti noorte purjeõppeseltsi juhatuse liikmed andsid oma tänukirjad Kuressaare linnale ja SA-le Saaremaa Arenduskeskus.

Salaval oli see kuues kord ettevõtlikke inimesi merelise teo eest tunnustada.

Meri spaa konverentsisaalis esitleti eile ka värsket trükist “Mereline Saaremaa”.

Kuressaare linnavalitsus tuletab meelde, et veel on aega esitada kandidaate sotsiaalhoolekande, tervishoiu, hariduse, kultuuri- ja spordivaldkonnas tegutsevate inimeste tunnustamiseks.

13. detsembriks oodatakse kandidaate järgnevatele stipendiumidele: Kuressaare kaunite kunstide stipendium (320 eurot), aasta tegu kultuuris (320 eurot), aasta tegu hariduses (kuni kolm stipendiumi à 320 eurot), aasta tegu spordis (255 eurot), aasta parim sportlane (320 eurot), aasta parim noorsportlane (130 eurot), aasta parim treener (255 eurot).

20. detsembrini on aega esitada kandidaate aasta hoolekandja 2013 ja aasta tervishoiutöötaja 2013 tiitlile. Mõlemaga kaasneb 320-eurone preemia.

Endine tippsõitja ja praegune Rally Estonia peakorraldaja Urmo Aava on viimaste aastate parimat rallimeest Ott Tänakut taas suurde autosporti aitamas.

“Ott on praegu oma potentsiaali poolest kõige kiirem Eesti rallisõitja. Rally Estonia meeskonna kohustus on Otti nii palju aidata, kui võimalik. Nii palju kui aega jääb, mõtlen oma tiimiga kaasa ja vahendame infot, et tema rallikarjäär saaks jätku,” rääkis Aava Vikerraadiole antud usutluses.

“See on oluline kogu Eesti autospordi jaoks ja kindlasti on see oluline Rally Estonia 2014 jaoks.”

Saare maakonna noorsootöötajad loodavad suvel korraldada viie omavalitsuse noortele kuue ööpäeva pikkuse õpilasmaleva.

Eilsel kohtumisel arutasid viie omavalitsuse noorsootöötajad ja maavalitsuse noorsoonõunik Inga Teär võimalusi suure, maakondliku õpilasmaleva korraldamiseks.

“Mingil moel on õpilasmalev ühes, teises või kolmandas vallas tegutsenud, aga sellisel kujul näitab see väsimuse märke,” tõdes Inga Teär. “Samas leidsime, et maakondlik malev oleks liiga suur samm ja me peaksime liikuma hakkama väiksemate sammudega. Kuna praeguse põlvkonna noortel ei ole mingit ettekujutust ega arusaama, mis on ööbimisega õpilasmalev, siis ei julgenud me väga suurt riski võtta.”

Nii ongi esialgu kavas korraldada 13–16-aastastele noortele kuue ööpäeva pikkune malev, milles osaleksid Kuressaare linna ning Kaarma, Muhu, Orissaare ja Pöide valla noored.

“Kui tulevasuvine malev õnnestub, saab hakata mõtlema maakondliku maleva korraldamisele, kuhu kaasata ka nende valdade noored, kus noorsootöötajat ei ole,” ütles Teär.

Noorsootöötajate esialgsete kavade järgi toimuks malev kahes kohas: maakonna ida- ja keskosas.

Täpsemalt saab maleva toimumiskohtadest ja tegutsemiskorraldusest rääkida siis, kui selgus on käes selle rahastamise osas. “Ilmselgelt on ööpäevane malev tunduvalt kallim kui neli tundi päevas koos käia, mille jooksul lastele mõni tund ühist tegevust pakutakse,” märkis Teär.

See, kas noortele on piisavalt tööd pakkuda, on Teäri sõnul eeltöö ja kokkulepete sõlmimise küsimus. “Senistes malevates on tööd jätkunud,” kinnitas ta.

Eilsel esmatasandi arstiabi teemalisel arutelul olid kõne all tervisekeskuste loomine ja nende rahastamisvõimalused.

Kohtumisel Saare maavalitsuses, kus osalesid sotsiaalministeeriumi ja tervishoiuameti esindajad, maakonna omavalitsusjuhid, perearstid ning Kuressaare haigla ja maavalitsuse esindajad, räägiti võimalusest taotleda tervisekeskuse ehitamiseks raha Euroopa Liidu fondidest järgmisel eelarveperioodil.

“See raha taotlemise võimalus on pigem mõeldud tõmbekeskuste jaoks,” ütles maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja asetäitja sotsiaal- ja tervishoiu alal Anneli Tõru. “Kuigi tervishoiu arengukava baasil tehtud soovituslike jooniste järgi asuksid need keskused Kuressaares ja Orissaares, ei ole kavas olemasolevat süsteemi likvideerida. Praegused perearstikeskused Salmel, Leisis ja Muhus ei pea kuhugi mujale koonduma.”

Tõru sõnul maapiirkondades tervisekeskuste loomise vastu tõenäoliselt kuigi suurt huvi ei ole. Sama meelt oli Kuressaares ja Pihtlas tegutsev perearst Mari Soots.

“Kuigi vajadus tervisekeskuste järele oleks maakonnas olemas – näiteks Muhus, Orissaares ja Leisis, mis asuvad Kuressaarest kaugel –, ei usu ma, et nende rajamise vastu väga suurt huvi on,” kommenteeris dr Soots kohtumisel räägitut. “Raha saamise üks kriteerium on ju see, et neli perearsti peavad ühinema, aga ma ei usu, et maal tegutsevad perearstid seda soovivad. Kui patsientide arv on piisav, et perearstid saavad end ära majandada, pole mingit põhjust, et nad peaksid end ümber organiseerima hakkama.”

Sootsi hinnangul on oluline põhjus maapiirkondades tervisekeskusi mitte luua elanike vähesus ja suuremate asulate kaugus üksteisest. “Ma ei usu, et Leisi inimene hakkaks Orissaares arsti juures käima,” ütles Soots. “Tõmbekeskus on ju Kuressaare.”

Ka pidas Mari Soots raha taotlemisel liiga suureks omaosalust – 25 protsenti projekti maksumusest. “Kuressaare haigla on ehk oma perearstikeskuse jaoks sellest võimalusest huvitatud,” arvas dr Soots.

SA Kuressaare Haigla juhatuse esimehe Viktor Sarapuu sõnul kavatseb haigla polikliiniku ruumes perearstiteenuse pakkumist jätkata. “Ja ka taotleda selleks Euroopa Liidu vahendeid,” lisas Sarapuu.

Anneli Tõru andmeil on tuleva aasta algul kavas piirkondlikud esmatasandi tervishoiu tuleviku teemalised arutelud ning seejärel esitatakse oma visioon sotsiaalministeeriumile.

Eile Kuressaare kohtumajas alanud kohtuprotsess raskeid kehavigastusi tekitanud peksjate üle kuulutati kannatanu kaitseks kinniseks.

Kohtualused Egert Oeselg ja Janek Toompuu said kriminaalsüüdistuse tänavu 7. aprillil ühes Kuressaare korteris toimunud peksmise eest. Sõnavahetusest alguse saanud peksmisega tekitasid mehed raske kehavigastuse samas majas elavale mehele, kes läks pidutsejaid korrale kutsuma.

Varem kümmekond korda kriminaalsete tegude eest kohtu all ja vanglas viibinud Janek Toompuu (39) pääses viimati vabadusse tänavu jaanuaris, kui sõlmis kohtuga kokkuleppe ja sai tingimisi vangistuse.

Eelnevalt oli Toompuu istunud kaheksa kuud eeluurimisvanglas, kui politsei oli ta kinni võtnud kahtlustatuna mitmes peksmises, varguses ja sissetungis.

Toona väitis Toompuu kaitsja Alla Raudsepp kohtus, et mehele süüks pandud asjad ei ole vastuvaidlematult tõendatud ning see, mis kokkuleppes kirjas on, ei tähenda, et Toompuu seda ka teinud oleks.

Siiski mõisteti Toompuule jaanuaris kolm aastat vanglakaristust sama pika katseajaga, mis tähendab, et uue kuriteo eest karistust mõistes liidab kohus sellele ka eelneva karistuse. Raske tervisekahjustuse tekitamine läheb karistusseadustiku kohaselt maksma 4–12 aastat vangistust.

Toompuu ise lubas tänavu 17. jaanuaril kohtu alt pääsedes, et rohkem kuritegusid ta toime ei pane. See ei seganud teda juba mõni päev hiljem Kuressaares autot juhtimast, olles ise kerges alkoholijoobes. Mees jäi politseile vahele, kuid kuna tema joove ei ületanud 1,5 promilli, pääses ta väärteomenetluse ja kümnepäevase arestiga.

Ka 33-aastane Egert Oeselg on varem kohtu ees seisnud.

PREEMIA ÜLEANDMISEL: Evelin Ilves ja Marie Pihlas koos ema Agnes Pihlasega.
Foto: Vabariigi Presidendi Kantselei

Saaremaa purjetaja Marie Pihlas pälvis ühena Eesti noorsportlastest preemia SA Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu abikaasa allfondist.

Evelin Ilveselt võtsid eile lisaks Marie Pihlasele preemia vastu veemoto maailmameister Rasmus Haugasmägi ja kergejõustiklane Margit Kalk. Võistkonnapreemia pälvis võimlemisklubi Janika noorterühm Diamonds.

Koostöös Nordea pangaga anti noore sportlase preemiad välja üheksandat korda. Laureaatide nimel kõnelenud Marie Pihlas tänas kultuurirahastut, Nordea panka, perekondi ja treenereid. “Tore on teada, et sind toetatakse ja sinu unistusse usutakse,” ütles Pihlas.

1000-eurose preemia laureaat Marie Pihlas on sündinud 1998. aastal, praegu õpib ta Kuressaare Vanalinna kooli 9. klassis. Marie alustas purjetamisega noorelt ja treenib praegu Saaremaa merispordi seltsis ZOOM8-klassis.

Marie kuulub juba kolmandat aastat Eesti purjetamiskoondise noortekoondisse. Ta on 2013. aastal ZOOM8-klassi tüdrukute arvestuses Eesti meister ja üldarvestuse hõbemedali omanik. 2013. aasta maailmameistrivõistlustel Norras saavutas ta 12. koha.

Evelin Ilvese hinnangul läheb valikute tegemine iga korraga järjest raskemaks. “Väljavalitud on läbinud tiheda konkursisõela ja lisaks spordilembusele on kõik preemiasaajad head õppurid. See näitab, et lapsi on toetatud nii õpingutes kui ka spordis. Tore, et koolid, spordiklubid ja pered teevad koostööd ja on ühiselt uhked oma noorte sportlaste saavutuste üle,” lisas ta.

MÄLESTUSEKS FILM: Kooli rajaja Kusti Koka meenutuseks tehtud filmi andis Aili Kokale üle 11. klassi õpilane Reelika Rüütel, tagaplaanil Pia-Lotta Toom, kes juhtis ka aktust, ning Teele Raimla. Foto: Sander Ilvest

Kuressaare gümnaasium tähistas eile kooli rajaja Kusti Koka 75-ndat sünniaastapäeva mälestusaktuse ja selleks puhuks tehtud filmiga “Rajaleidja jälgedes”.

Igal aastal 10. detsembri varahommikul, Kusti Koka sünniaastapäeval viivad kolleegid ja õpilaste esindus tema hauale Kudjape kalmistul mälestuskimbu ja süütavad küünla. Nii oli see ka tänavu.

75. sünniaastapäeva puhul meenutati oma esimest direktorit tänavu veidi pidulikuma mälestusaktusega, mille puhuks oli tehtud ka film “Rajaleidja jälgedes”.

Kusti Koka direktoriks oleku ajal sai alguse tava, et õpetajate päeval ei andnud abituurium koolis mitte ainult tunde, vaid üks õpilane sai asendada ka direktorit.

Praeguste õpilaste Jako Jõgi, Pia-Lotta Toomi ja Sissel Mägi tehtud filmis meenutavadki oma kooliaega ja direktor Kusti Kokka toonased “direktorid”, keda oli kokku üheksa. Üks “direktoritest”, Margus Mägi 6. lennust on aga juba ise manalamees.

“Kaks tolleaegset “direktorit” elab praegu Tallinnas, nii et õpilased pidid minema neid pealinna filmima,” ütles filmi idee autor ja ühtlasi mälestusaktuse korraldaja, vene keele õpetaja Ellen Kask.

Kahjuks sai Kusti Koka ajal õpetajate päeval direktoriks olnud õpilastest aktusele kohale tulla vaid üks – Sem Kolk, kes sai plaadile pandud filmi ka kingituseks.

Aktusele kutsutud Kusti Koka lesk Aili Kokk oli väga liigutatud nii aktusel peetud südamlikest kõnedest, filmist kui ka sellest, et esimest koolijuhti mälestavad ka praegused õpilased, kes pole Kusti Kokka näinudki.

Kusti Kokk oli Kuressaare gümnaasiumi (toonase Kingissepa II keskkooli) direktor aastail 1978–1987, andes kooli võtmekimbu üle praegusele direktorile Toomas Takkisele.

“Kusti ütles, et võib rahuliku südamega koolist ära minna, kui saab oma järglaseks Toomas Takkise,” meenutas Aili Kokk, lisades: “Ja Toomas on oma tööd väga hästi teinud.”

Mälestusaktusest võtsid osa ka kooli vilistlased Kaupo Põld ehk isa Andreas ja Kuressaare linnavalitsuse haridusosakonna juhataja Tiia Leppik.

AASTA TERVISEPANUS: Raivo Peeters annab Meelis Juhandile üle tänukirja. Janne Mets on juba saanud lootoselille-kujulise küünlajala ja käepigistuse. Foto: Sander Ilvest

Kuressaare politseijaoskond pälvis projektiga “Turvaline küla” Saaremaa aasta tervisepanuse tiitli. Tublisid tervisesse panustajaid tunnustati eile Meedla kojas.

Projekti eestvedajad on Lääne prefektuuri piirivalvebüroo vanempiiriametnik Janne Mets ja Kuressaare politseijaoskonna menetlus- ja ennetusteenistuse vanem Meelis Juhandi.

“Olen tõsiselt üllatunud, ei osanud seda üldse arvata,” ütles Saarte Häälele Janne Mets, kelle sõnul ei olnud projekti sugugi keeruline teha.

Kuressaare politseinike projekti eesmärk oli välja tuua kogukonnas muret tekitavad ja turvalisust puudutavad probleemid ning leida neile lahendusi. Projekti kaasati kõik maakonna omavalitsused, 2013. aasta sügiseks jõuti projektiga ka Hiiumaale. Praeguseks on juba plaani võetud laiendada projekti, kaasamaks tervet Lääne-Eesti regiooni.

“Kuressaare politseijaoskonna töötajad on aktiivsed osalema ennetusprojektides, olgu siis tegemist väikelaste või eakatega, nad osalevad aktiivselt ka Saaremaa tervisenõukogu tegevuses,” rääkis tunnustamisüritust juhtinud maavalitsuse osakonnajuhataja Raivo Peeters, kelle hinnangul on projekti kaudu antud omavalitsustele ja küladele nn õng, et kala püüda.

Aasta tervisepanuse nominendid olid: Karujärve tervisespordikeskuse juhatuse liige Aivar Kallas, Orissaare, Valjala ja Pöide tervisespordiürituse “Liikumine toob tervise” projektijuht Maire Käärid, Valjala lasteaia juures tegutseva seltsingu Kaseke juht Laila Harjus, Georg Otsa spaa hotellijuht Piret Trei ja Kaitseliidu Saaremaa maleva kodutütarde osakonna juht Ingrid Paiste.

Tuntud tele- ja raadioajakirjanik Märt Treier rääkis eilsel tunnustamisüritusel ohtudest liikluses ja näitas kahte enda tehtud tõsielulist liiklusteemalist filmi “Georg” ja “Kaspar”. Need on noortele mõeldud elulised lood, mis näitavad, mis juhtub siis, kui purjuspäi rooli istutakse ja kihutatakse.

“Turvavöö ei päästa, päästab suhtumine,” rõhutas Märt Treier, kellele maanteeameti liikluskasvatuse talituse juhtivspetsialist Solveig Edasi andis eile üle tunnustuse ja tänumeene kui üleriigilisele parimale liikluskasvatajale.

Täna tunnustatakse maanteeameti tänuüritusel Viljandi pärimusmuusika aidas Kuressaare noorte huvikeskuse noorsootöötajat Anne Nelist, kelle eestvedamisel on juba mitmel aastal teoks saanud laste rattasõiduüritus.

Lustlikku meeleolu tõi eilsele tunnustusüritusele Saaremaa ühisgümnaasiumi poisteansambel Varsakabi, keda juhendab Mari Ausmees.

Maakondliku terviseedendamise valdkonna arendajate tänuüritus toimus juba teist aastat.